Sall mis mahub läbi sõrmusegi

Sall mis mahub läbi sõrmusegi

Väga pikka aega mõlkus mõttes proovida teha salli – imekerget, õhulist – pidulikumaks puhuks või mõnusaks suveõhtuks.

Ja mis veidi oma olemuselt meenutaks “Haapsalu salli” ja parimal juhul saaks teda effektselt läbi sõrmuse tõmmata.

Esimene väljakutse oli saada õhemat siidi, kui Eestis müüakse (vähemalt mina pole leidnud). Tellisin siis läbi Jarmarka.ru ukrainast omale seda. Nimetatakse seda siis Margilaani siidiks – ta on juba katsudes hoopis teine tekstuurilt kui sponge või muu meil saadaolev. Teine väljakutse oli teha eelvilt võimalikult õhuke ja üritada seda kuivatada ja miski muster väljalõigata.

Eelvilt tehtud valge meriino ja vähese viskoosi segust, ladusin vahele lillakas-roosakad- hallid diagonaalsed triibud. Õrn viltimine ja keilega kuivama ja pärast lõikasin kokkuvolditud eelvildi kangast õielehti järjest välja, samas jälgides, et väljalõigatud õielehe ümber jääv nn raam jääks terveks, sest plaanisin neid kasutada servades.

Kuna töölaud on valge ja siid valge ning eelviltki hele, siis ei paistnud välja mida ja kuhu ma asetan. Seepärast lõikasin kõige alla musta suure prügikoti lahti. Ahjaa, enne siidikanga kasutamist eemaldasin servast uhutud ääre, sest see ei viltu pehmelt ja mustri järgi, võib jääda kiskuma või ei sulandu kaartesse. Kõige pealt asetasin siidi,niisutasin selle, tekitasin sisse mõned voldid, seejärel asetasin kanga äärtele õielehtede väljalõikamistest allesjäänud aukliku kaarja servaga raamistiku. Sorteerisin väljalõigatud õielehed toonide kaupa ja tekitasin neist lillekesi, vahele lõikasin allesjäänud eelvildist varsi ja laineid. Pritsisin kõik sooja veega, asetasin peale kile ja käisin üle taldlihvijaga kogu mustri – siis ei libise seebine eelvilt siidilt ära, kui ma teda rulli ümber rullima asun. Ja egas siis jälle muud kui asume rullima ikka sada korda ühtepidi ja teistpidi ja kõiges neljas suunas. Siis saputan pehmelt laual, jälgin ja silun servi kus vaja, kus on siid veel üle serva mustri seal teen käega sissepoole masserivaid liigutusi ja kui kõik on ülevaadatud, siis rullin ja saputan ühe ringi veel. Siis taas kontrollin ja vajadusel kordan eelevat. Kui aga eelvilt on kangale kenasti kinnitunud ja pealt enam näppudega ei anna villa lahti sikutada, siis loputan ja jättan hetkeks veel leigesse vette puhkama, siis pigistan õrnalt vee välja ja rullin natukeseks ta räti vahele tahenema. Kuivatasin tasapinnal ja viimistlesin õrna auruga.

Ja voilaaa – valmis ta saigi. Olin väga väga rahul sellega.

Share: